Portaal:Täppisteadused

Allikas: Vikipeedia

Ajalugu • Biograafiad • Bioloogia • Filosoofia • Geograafia • Kaunid kunstid • Keel • Psühholoogia • Religioon
Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Täppisteadused • Ühiskond • Kõik portaalid

Muuda Jälgi

Täppisteaduste portaal

Täppisteadused on valdkond teadusi, millele on omane täpsuse taotlus kõiges teadaolevas ja tugevad nõuded hüpoteeside ning ennustuste tõestamisel.

Muuda Jälgi

Täppisteaduste valdkonna alamportaalid

Astronoomia • Füüsika • Keemia • Matemaatika • Informaatika

Teemad

Astronoomia: astrofüüsika, astromeetria, kosmoloogia, planetoloogia, taevamehaanika
Füüsika: aatomifüüsika, akustika, biofüüsika, elektrofüüsika, elementaarosakeste füüsika, geofüüsika, hüdraulika, kristallograafia, kvantfüüsika, materjaliteadus, mehaanika, optika, spektroskoopia, termodünaamika, tuumafüüsika
Keemia: analüütiline keemia, anorgaaniline keemia, biokeemia, geokeemia, füüsikaline keemia, hüdrokeemia, iatrokeemia, kolloidkeemia, materjaliteadus, orgaaniline keemia
Matemaatika: algebra, algebraline geomeetria, analüütiline geomeetria, arvuteooria, arvutusmatemaatika, diferentsiaalgeomeetria, diferentsiaalvõrrandite teooria, funktsionaalanalüüs, geomeetria, hulgateooria, kombinatoorika, kompleksmuutuja funktsioonide teooria, krüptograafia, matemaatiline analüüs, matemaatiline loogika, matemaatiline statistika, statistika, topoloogia, trigonomeetria, tõenäosusteooria
Küberneetika: arvutiteadus, mänguteooria, optimaalne juhtimine

Valitud artikkel

Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; H N O₃) on söövitav, värvuseta, teravalõhnaline vedelik ning mürgine hape, mis võib põhjustada tõsiseid põletushaavu. Lämmastikhape on laialt levinud hapetest üks tugevamaid happeid. Lämmastikhappel on iseloomulik terav lämmatav lõhn, mis pisut meenutab kloori lõhna. Toatemperatuuril eraldub kontsentreeritud, veevabast lämmastikhappest punast või kollast suitsu.

Lämmastikhape

Kontsentreeritud lämmastikhapet nimetatakse suitsevaks lämmastikhappeks. Et ta sisaldab lahustunud lämmastikdioksiidi, on ta punakat (kollakat, pruunikat) värvi. Ta on väga tugev oksüdeerija, mis võib orgaanilisi, kergsüttivaid aineid süüdata.

Lämmastikhape on lämmastiku hapnikhapetest kõige tuntum ja kõige püsivam. Ta kuulub mineraalhapete ja ühealuseliste hapete hulka.

Füüsikalised omadused

Tihedus

Tihedus on 100-protsendisel happel 1,5 g/cm³, 70-protsendisel 1,4 g/cm³ ja 20-protsendisel 1,1 g/cm³.

Sulamistemperatuur

Sulamistemperatuur on 100-protsendisel happel –42 °C, 70-protsendisel –40 °C ja 20-protsendisel –19 °C.

Keemistemperatuur

Keemistemperatuur on 100-protsendisel happel 84 °C, 70-protsendisel 122 °C ja 20-protsendisel 104 °C.

Värvus

Kuigi lämmastikhape ise on värvuseta, on tal enamasti punakaspruunikas või kollakas varjund, sest lagunemisel eraldub temast lämmastikdioksiidi, mis temas lahustub ja annab lahusele värvi.

Aurud

Lämmastikhappe aurud on õhust 3,2 korda raskemad.

Auru rõhk 20 °C juures on 100-protsendisel happel 5,6 kPa, 70-protsendisel 1,0 kPa ja 20-protsendisel 2,0 kPa. Loe edasi ...

Valitud pilt

Funktsioon on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda). Kompleksmuutuja funktsiooni puhul langevadki need hulgad kokku: tegu on kompleksarvude hulgaga.

Funktsioone saab sageli näitlikustada graafikuga. Et kompleksmuutuja funktsiooni graafik peaks olema neljamõõtmeline, siis kujutatakse selle asemel funktsiooni reaalosa ja imaginaarosa graafikut eraldi. Piltidel on ülemises reas eksponentsiaalfunktsiooni reaalosa (vasakul) ja imaginaarosa (paremal) graafik nulli ümbruses.

Et näidata funktsiooni käitumist, kui argumendi moodul läheneb lõpmatusele, on alumises reas kujutatud argumendi pöördväärtuse eksponentsiaalfunktsiooni reaalosa graafikut (vasakul) ja imaginaarosa absoluutväärtuse graafikut (paremal). Roheline triip alumisel parempoolsel graafikul märgib kohta, kus graafikul on lõpmata palju väikesi detaile, mida pole võimalik joonisel näidata.

Kas teadsid, et ...

... planeedi kui mõiste defineerimine muutus eriti aktuaalseks pärast seda, kui 2005. aastal avastati Neptuuni-tagune objekt 136199 Eris, mis on suurem kui Pluuto (varem planeediks peetud taevakehadest kõige väiksem).
... Rootsi püüdis Gregoriuse kalendrit kasutusele võtta järk-järgult ja selleks võeti aastal 1700 vastu spetsiaalne Rootsi kalender.
... Eestis kasutatakse tuumamagnetresonantsspektroskoopiat näiteks TÜ-s ja KBFI-s.
... 1957. aastal kirjutati esimene kompilaator, mis muutis programmeerimise palju lihtsamaks, sest programmeerija ei pidanud programmi enam ise masinakeelde transleerima.
... kui keha kõik osad liiguvad ühtemoodi (igal hetkel on kõigil keha osadel ühesugune kiirusvektor), siis sellist liikumist nimetatakse kulgliikumiseks.
... kriitiline mass on vähim tuumkütuse kogus, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina.
... habemeajaja paradoks omistatakse Bertrand Russellile, kes 1901. aastal avastas Russelli paradoksi, mis näitas, et Georg Cantori naiivne hulgateooria on vastuoluline.
... tühi hulk on matemaatikas hulk, millel ei ole elemente.