Friedrich Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.

Teda tuntakse Kepleri seaduste (planeetide liikumise seaduste) järgi, mis on esitatud raamatutes "Astronomia nova", "Harmonices Mundi" ja õpikus "Koperniku astronoomia kokkuvõte". Need tööd olid Isaac Newtoni ülemaailmse gravitatsiooniteooria üks aluseid.

Kepler tegi ka põhjapanevat tööd optika alal ning aitas legitimeerida avastusi, mille tegi teleskoobi abil tema kaasaegne Galileo Galilei.

Kepleri ajal ei tehtud selget vahet astronoomia ja astroloogia vahel, küll aga astronoomia kui vabade kunstide hulka kuuluva matemaatika haru ning füüsika kui (prestiižsema) filosoofia haru vahel. Kepleri argumentidel on sageli teoloogiline iseloom. Carl Sagan on teda nimetanud esimeseks astrofüüsikuks ja viimaseks teaduslikuks astroloogiks. Loe edasi ...

... Inglismaa maailmakuulsad punased telefoniputkad on kinnised seetõttu, et kaitsta helistajat võimaliku ebameeldiva ilma eest, punased aga seetõttu, et neid oleks kerge märgata.

... olümpialipp heisati esimest korda 20. aprillil 1920 Antwerpeni olümpiamängudel.

... harilik jugapuu (Eestis II kategooria looduskaitsealune puuliik) on üks neljast Eestis looduslikult kasvavast okaspuuliigist männi, kuuse ja kadaka kõrval.

... Sydney ooperiteater valmis 10 aastat plaanitust hiljem ja esialgset eelarvet ületati enam kui 1400%.

... Suure Hiina Müüri hiinakeelne nimi 萬里長城 tähendab '10 000 lii müür'. Et Hiinas võib "10 000" tähendada lõpmatust, võib seda mõista 'lõpmata pika müürina'.